Käblik ja Zamunda

Kui ma otsustasin blogis oma mehe ja poja nimede asemel kasutada varjunimesid, siis ei pidanud ma pikalt pead murdma, et kuidas küll neid siis kutsuma hakkan. Käblik ja Zamunda - need olid kohe esimesed, mis mulle pähe kargasid ja nii nad käiku läksid. Okei, tõele au andes oli Zamunda esimestes postitustes Prints Zamundast, mis siis mehe enda kommentaari peale, et kuidagi liiga pikk ja lohisev on muundus sujuvalt Zamudaks. Miks sellised nimed?

Alustame siis Zamundast, sest et tema oli ju enne. Kui ma peaksin nüüd võõrastele inimestele hästi kiiresti enda abikaasa olemusest pildi rajama, siis see võiks olla midagi sellist.. Zamunda on väga perekeskne, kompromissialdis kuid omade tugevate põhimõtetega, kõige kohusetundlikum inimene keda minu silm on iial kohanud. Ta on temperamentne ent mitte konfliktne ning eelistab seltskonnas tagaplaanile jääda, talle ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis, kodus on ta aga pere superstaar, kes teeb pidevalt igasuguseid humoorikaid etteasteid ja nii head nalja, et ajab mu päevas vähemalt miljon korda naerma. Talle meeldivad kõik kvaliteetsed ja mugavad asjad ning riided, ent ta jätab asja pigem ostmata kui see talle grammigi liiga edev tundub. Ta ei leia, et edevus meest kuidagigi kaunistaks. Ja üldiselt ei ole ta absoluutselt valiv või pirtsakas.. kuni me hakkame valima toitu või hotelli, kus mõned päevad puhata. Viimati spad valides oli tal väga mitmeid nõudmiseid, esiteks ei tohi hotell olla liiga väike, minimaalselt 100 numbrituba, teiseks ei tohi see olla liiga rahvastatud, kolmandaks spa osa ei tohiks samuti väike olla ja Zamunda jaoks on iga kolmas spa liiga väike. Kui me nüüd jõuame tubadeni, siis oh sa püha püss: tuba ei tohiks olla liiga kirju,  ega ka liiga steriilselt moderne, ega ka antiikne ja toretsev, samuti mitte kitsas jne jne. Ühesõnaga nii nagu me hakkame hotelli valima transformeerub mu abikaasa tõeliseks printsiks Zamundast, kelle nõudmistele ei näi mitte miski vastavat ja see on lausa hüsteeriliselt naljakas, eriti kui ma talle seda tagasi peegeldan. Niisis, nüüd te siis teate ja ei pea arvama, et ta nimi päriselt Zamunda on.

Käblik on meie 15 kuune pesamuna -  temperamente, põikpäine aga lahke esineja, kellele vastupidiselt meelidib olla tähelepanu keskpunktis. Ma ei tea kas kõik on lapsena sellised ja siis hiljem muutuvad või on see tähelepanu keskpunktiks olemine ka mõnedele väikestele lastele ebameeldiv. Kes rohkem kursis on selle teemaga võiks mind ka valgustada. Igal juhul Käblikut kutsusin ma käblikuks juba ammu enne blogi, sest ta oli väikese beebina just selline pontsakas armas väike linnupoeg, kes koguaeg seletas. Käblik vist teatavasti on selline pisike lind, on vist, ega ma ka päris täpselt ei tea? Aga igaljuhul nii ma teda ükspäev kutsuma hakkasin ja kutsun aegajalt siiani. Vot selline random postitus tuligi, korraks tekkis tunne, et peaksin ehk selgitama..noh nüüd on siis selgitatud ja ma saan rahuliku südamega magama minna. Et postitus veel randomim oleks, siis lõppu veel posu pilte telefonist. Head ööd või tere hommikust mu ilusad inimesed!