Kas võtta koera või mitte? Kas enne või pärast lapse saamist?

See on igavene dilemma, ühed soovitavad enne ja teised pärast. Mõlema ostuse puhul on nii plusse kui miinuseid ja tulemus on iga pere puhul erinev. Igal juhul ei tohiks looma võtmine olla emotsiooni pealt tehtud otsus vaid läbimõeldud kaalutletud valik.  

Meie peres on kasvamas kaks kaheaastast inglise buldogi ja 15 kuune poeg. Seega nagu aru saate otsustasime meie võtta koerad enne lapse saamist. Ja see on osutunud kõige imelisemaks otsuseks – võimalus näha kõrvalt iga päevaga aina tugevamaks muutuvat sõprust meie loomade ja poja vahel on midagi nii uskumatult siirast ja ilusat, et paneb mind ikka ja jälle heldinult endale õlale patsutama ja meie koeri veel rohkem armastama. Ma ei ole kindel, et oleks neid üldse võimalik veel rohkem armastada.

Paljud külalised imestavad, et kuidas me julgeme lasta neil kõigil koos mängida ja kuidas nad last nii hoiavad ja üldse tema peale armukadedad ei ole. Ja paljud on kindlasti piltide pealt vaadanud, et oi kui armas ja mõelnud peaks ka ikka koera võtma, sest no ülemõistuse vahva tundub. Ärge saage valesti aru, ongi üle mõistuse vahva ja armas, aga see kõik ei ole juhtunud üleöö. Selleks, et see nii läheks peab palju vaeva nägema ja see on suur töö ja veel suurem vastutus ning ma ei taha mitte kellelegi jätta muljet, et see seda ei ole.

Üleüldse otsustasin sellel teemal kirjutada, et aidata neid, kes sooviksid, et nende peres kasvaksid nii koer(ad) kui laps(ed) või ka neid, kes ehk mõtlevad koera võtmisele, aga päris hästi ei kujuta ette millist koera ja miks valida. Ja ehk pisut ka panna järele mõtlema neid, kes tegelikult kogu seda tööd ja vaeva näha ei taha, et kas neil üldse on vaja koera võtta...

Ma olen täiesti loomahull, aga ei see ei tähenda minu jaoks seda, et ma soovitan kõigil loomi võtta ja tahaks ise kokku kuhjata 10 koera ja 5 kassi ja paar pesukaru jne, oh ei, minu jaoks tähendab see seda, et mu südamesooviks on et iga loom oleks oma peres armastatud ja hoolitsetud ning et ühtegi looma ei võetaks uisapäisa, oma otsust hiljem kahetsedes. Kui sa ei ole oma otsuses 120% kindel, siis tee endale ja sellele loomakesele teene, kui on kasvõi 1% tõenäosus, et sa võid murda tema südame, siis PALUN ära võta teda!

Kui Sul siiski on suur soov koera võtta, millised sammud tasuks siis läbi teha? Esmalt võiks üle vaadata enda finantsilise seisu, kas sul on vahendeid, et selle koera eest hoolitseda nii täna kui ka 10 aasta pärast – arvuta kokku kulutused, mis looma peale kuus võiksid kuluda (uuri mõne tuttva loomapidaja käest kui palju temal kuus kulub) igaks juhuks duubelda see summa ja kui see tundub Sinu eelarvesse mahtuvat, siis mine edasi järgmise sammu juurde. Pere puhul tasuks mõelda ka sellele, et kui Sinu kaasaga midagi juhtuks, kas saaksid koera pidamisega ka üksi hakkama? Järgmiseks võiks valida, millist koera võtta. Selleks mõelge oma peres läbi, millised on need omadused, mida te oma tulevasel pereliikmel näha sooviksite ja veel olulisem mõelge, mida suudate teie oma loomale pakkuda. Kui palju on teil päevas aega tema hooldamisele kulutada? Kas olete liikuvad inimesed või pigem soovite rahulikult kodus aega veeta? Kui suure osa päevast peaks loom üksi olema? Ja kas peresse on tulevikus planeeritud ka lapsi? Sest kui vastus on jah, siis tasuks vaadata nende tõugude poole, kes omadustelt sobivad lastega peredesse paremini. Jah, ka pitbull võib olla lapse suurim sõber, kuid kui Sul puudub eelnev kogemus antud tõuga ja oskused kuuleka looma kasvatamiseks, siis tasuks seda looma pigem mitte võtta.  Kas teil on tugivõrgustik, kes hoolitseks koera eest kui olete reisil või tuleb äkitsi mõned päevad kodust eemal olla? Kõike eelnevat arvesse võttes tuleks uurida, millised tõud vastavad teie ootustele või ei,  pigem millise koera vajadustele teie vastate. Kahjuks esineb tihti selliseid juhtumeid, kus inimestel on tõust vähe vale arusaam, neile meeldib see koer kas väliselt või mingisuguse ettekujutuse järgi ja kutsikana on ta nii nii armas ja suureks kasvades avastatakse, et loom äkitsi ikka ei sobi. Ei, sellist asja ei saa olla, see ei ole kunagi niipidi, et loom ei sobi. Kui Sina oled teinud halva eeltöö ja ei sobi seda koera kasvatama, siis loom ei ole süüdi - Sina oled! Kui kõike eelnevat arvesse võttes on välja valitud millist koera võtta, tasuks hakata uurima kasvatajetelt tõu kohta täpsemalt. Tutvuge mõne perega, kellel on juba sama tõugu isend kasvamas, uurige milliseid haiguseid võib esineda ja millega peaks kindlasti arvestama. Ärge iial valige looma ainuüksi välimuse põhjal. Arvestage tema liikumisvajadusega, kas ta haugub palju, kas ta norkskab, kui palju lähedust ta vajab jne. Ärge ostke tõulooma mõne kahtlase või liialt hea hinnaga kuulutuse peale, see võib lõppeda suure südamevalu ja suurte veterinaarikuludega.

Koera võib võtta ka varjupaigast ja ma hindan väga neid inimesi, kes selle julge sammu teevad, olen isegi kasvatanud täiskasvanud koera, kes meie peresse niiöelda ise tuli – kõige imelisem ja truum koer maamunal, aga alati ei pruugi nii hästi minna. Varjupaigast looma võttes pead arvestama sellega, et sa ei tea milline on tema elu olnud enne ja ei saa väga palju prognoosida, milliseks tema käitumine kujuneb. Selle kõige tõttu ei soovita ma väikeste lastega peredesse võtta koera varjupaigast. Kui aga võtate, siis palun olge väga väga tähelepanelikud, et ei juhtuks kasvõi kogemata mõnda õnnetu lõpuga lugu.

Kui kõik kõik kõik tundub olevat läbi mõeldud ja olete ikka veel 120% kindel, et ilma selle koerata teie enam elada ei saa, siis on aeg!