Kuidas aastaga 36 kg kaotada?

Kui ma saaks iga kord kui keegi on mu käest küsinud kuidas ma nii palju kaalu kaotanud olen euri, siis oh sa poiss ma oleks vist päris rikas.  Aga kuna ma lahke hing, siis euri ma ei küsi ja rikas ei ole. Ahh, keda see materiaalne rikkus siis niiväga õnnelikuks ikka on teinud?! Okei ilmselt paljusid, aga see on juba hoopis muu teema. Mul läheb täna kuidagi mõte rändama, sorry. Tagasi kaalukaotuse juurde!

See nüüd ei ole siin mingi imeretsept ja samuti ei ole see mitte mingit viisi toitumisspetsialistide või muude proffide poolt heakskiidetud ja soovitatud viis. See on minu enda isiklik viis, mis minul toimis. Ja kellel ehk mõni minul toiminud viisidest sobib, siis palun väga. Aga ma ei ürita kuidagi selle postitusega teha mingit üleskutset, et kõik tehke nüüd nii nagu mina, ohh ei!

Mina siin niisama paar  nädalat peale sünnitamist (olen see õhupallidega rulaad paremal)

suvaline  eelmisel nädalal tehtud selfie 

Igaljuhul siit ta tuleb. Esmalt tuleks rasedaks jääda ja siis süüa nii nagu homset poleks, siis on maksimaalselt kaalu mida kaotada. LOL, tegelikult ärge nii tehke, olge mõistlikud ja mida vähem teil tervisele halvasti mõjuvat ülekaalu, seda lillelisem elu on.

Üks kiire viis koheselt ca 7 kg kaotada, on sünnitada. Ja bääm, 7 kg läinud. Jube hea tunne on paari tunniga selline mass kaotada. Edaspidi on väike hantel ja personaaltreener (2 in 1) boonukseks igal hetkel kõrval.

Kui need kaks eelmist ei ole sinu reaalsus, siis jäta vahele ja hüppa kolmanda sammu juurde. Hakka liigutama. Jah paljud ütlevad, et esmalt tuleks oma toitumist piirata ja korrastada ja siis liigutama hakata. Vot minul sedapidi ei toimi. Kui hakkan liigutama, siis tekib ka motivatsioon toidulaud üle vaadata, sest hei ega ma niisama just neid 15 000 sammu teinud siis. 

Ei pea kohe spordisaali ronima, piisab sellest kui väga tahta. Ja alustada väikeste sammudega. Kui koheselt endale ebarealistlikud eesmärgid sead, siis on pettumine kergem tulema ja tagasilöögid suuremad.  Mina näiteks võtsin endale eesmärgiks iga päev õues liigutada. Kas siis vankriga jalutada või laps kotti ja hoogsal sammul tiiruke õues teha. Tasapisi tuli võhma juurde ja kui esimestel kordadel tundsin juba poole tunni pärast, et ma olen väsinud siis juba paari nädala pärast suustsin kõndida 7- 8 km. Väikese lapse kõrvalt on suhteliselt keerukas leida aega ja tahtmist kohe trenni minna ja ka su keha ei ole veel selleks valmis. Aga väikesed valikud aitavad iga päev paremuse poole muutuda. Näiteks võtsin endale koduseks eesmärgiks, et ma ei ürita päeva õhtusse võimalikult mugavalt saada vaid iga päev maksimaalselt palju koristada. Ja lisakoormuseks oli lapse pidev süles tassimine ja kiigutamine. Minul oli ka suureks abiks lapse imetamine, sest see on kehale siiski suur lisakoormus ja põletab palju kaloreid.

Kui liikumisele oli algus pandud, hea muusika telefoni tõmmatud, oli mul veel rohkem motivatsiooni et tegutsema hakata. Järgmiseks sammuks oli kvalisteetsem uni. Nimelt olen ma täheldanud, et perioodidel, kus ma lähen liiga hilja magama ja üldse magan vähem, kipub minu keha minema stressi ja kaalu tuleb pigem juurde. Seega minu soovitus kaalu langetada soovijatele on end korralikult välja puhata, see aitab järgmisel päeval rohkem läbimõeldud otsuseid langetada ja kehal on rohkem jõudu, et uuel päeval koormusele vastu pidada. 

Kui need eelnevad sammud olid tehtud ja ma olin juba harjunud natuke rohkem liigutama ja varem magama minema, tegin järgmise sammu. Hakkasin trenni peale mõtlema. Ja just siis kirjutas Mallukas postituse, kus endale trennikaaslast otsis. See oli just see tõuge, mida ma vajasin, otsustasingi talle kirjutada. Tol hetkel olin oma kaaluga jõudnud 100 – 87 kilogrammi peale. Läks pisut aega mööda, mina muudkui vihtusin iga päev kõndida ja mõnel päeval läbisin juba üle kümne kilomeetri. Selleks ajaks, kui Mallukas mulle kirjutas, et oli välja valinud minu, olin juba vaikselt hakanud oma toidulauda üle vaatama ning kaalusin 80 kg.

Mida ma seekord teisiti tegin, no esiteks ei keelanud ma endale kategooriliselt midagi. Sest see oleks mul ainult sellist piiratud tunnet tekitanud ja veel rohkem keelatuid asju isutama pannud. Teate küll keelatud viljad on ju ikka magusamad… Selle asemel, vaatasin üle kogused. Hakkasin vähem sööma, üritades samal ajal oma süsivesikute kogust vähendada. Võimaluse korral jätsin ära kõik saiad, leivad, kommid (krõpsude fänn pole ma kunagi olnud) ja karastusjoogid ning mahlad. Ja kui mul tuli millegi patuse isu, siis ma ikkagi sõin seda. Peaaegu iga päev lubasin endale miskit head ka. Nii jäi mul ära selline kannataja tunne. Aga seda head ei õginud ma oksendamiseni, vaid õige pisut. Või kui teinekord juhtuski, et sõin korraliku koguse torti sisse, siis tegin kõik järgmise päeva eined kergemad. Ja ei stressanud eilse tordi pärast. Üleüldse mul on tunne, et igasugune põdemine ja süümepiinade tundmine teeb rohkem kahju kui kasu. Seega, milleks?

Lisaks hakkasin, end iga nädal kaaluma. Ja ka mõõtma. Mõnikord ei olnudki kaal nii tublisti alanenud, kuid sentimeetritel oli hoopis teine lugu rääkida. Ja peagi suundusingi trenni. Kuna mulle on tegelikult alati meeldinud trenni teha, siis ei olnud see mulle raske. Trenni valides tasuks lähtuda sellest, mis sulle meeldib ja enda vajadustest. Enamikes treeningklubides on ka treenerid, kes sind meeleldi nõustavad. Kuna mulle meeldivad liikuvad trennid, siis vihtusingi zumbat ja käisin ka batuuditrennis ja kora nädalas ujumas. Ujumine on hea, isegi siis kui sa eriline ujuja ei ole, sest seal ei kogu su keha koormus su jalgadel ja iga liigutus, mille vees teed on lisakoormusega, samuti trimmib vees liikumine sinu keha. Ja kuna minu kaal alanes kiiresti, oli mulle oluline seda ka trimmida. 

Võimaluse korral otsi endale keegi, kellega koos trennis käia, sest nii on sul oluliselt suurem tõenäosus, et sa reaalselt trenni ka jõuad!

Kaalu langetamise protsessis on kerge libastuda, kui kõik sinu eesmärgid on seotud kaaluga. Mingi hetk jääb kaal mõneks ajaks seisma ja see on just see ohtlik moment mil tihti käega lüüakse. Seega soovitan seada endale mitmeid eesmärke: kaotada sentimeetreid; kasvatada võhma; käia 2 korra asemel trennis 3 korda nädalas; saada tugevamaks; painduda paremini; harjutada tasakaalu; nautida rohkem – siis ei ole kaaluseisak sulle tagasilöögiks ja saad sellel perioodil keskenduda teistele eesmärkidele.

Kui nüüd küsida kas see teekond oli raske, siis ma vastaks, et absoluutselt mitte, sest ma rõõmustasin iga kadunud sentimeetri üle, mitte ei mõelnud sellele kui pikk tee mul veel minna on. Ja uskuge mind, mul on ikka veel pikk pikk tee käia. Nautides teekonda jõuad aga sihtpunkti rutem kui oskad oodata! Ja kõige olulisem on tahta, tahtejõul on suur vägi. Usu endasse, taha seda väga väga ja usu mind, sa suudad seda!