18 lubadust iseendale

Eelmistel aastatel ei ole ma endale mingeid uusaastalubadusi andnud või kirja pannud. Kui paljud seda üldse teevad ja kas te usute siiralt nendesse lubadustesse või on see eos pigem selline soovitused iseendale stiilis nimekiri? Ma oleks nagu kusagilt planeedilt x, kes üritab aru saada kuidas need asjad planeedil Maa siis käivad ka. 

Igastahes see ei tähenda, et ma uue aasta suhtes täiesti apaatne olen olnud ja et minul mingeid lootusi hinges poleks, oh ei. Ikka on -  ma olen suur unistaja ja hõljun pidevalt kusagil pilvedes ja usun headusesse ja karmasse ja kasvamisse ja muutumisse jne jne. Aga ühtlasi olen ma kohe nüüd ja praegu inimene. See tähendab, et tavaliselt kui ma midagi kirja panen, siis ma tunnen kohustust ja teatavat ärevust kirja pandu saavutada, mitte kellelegi millegi tõestamiseks, vaid enda hingerahu huvides. Kui ma ei ole kirja pandut saavutanud, täitnud - mul hakkab sees midagi nagu kriipima, muutun rahutuks ja pahuraks. Seega mul ei ole olnud lubaduste nimekirja, mul on unistused, millest on ajapikku saanud konkreetsed eesmärgid ja kui utoopilised need ka ei oleks, siis uskuge või mitte nad on kõik täide läinud. Üleüldse mul on tunne, et kõik on võimalik, selleks peab midagi vaid piisavalt tahtma. Sealt edasi ehk isegi mitte teadlikult hakkad liikuma tahetu suunas, kuni enam ei tundu nii ebareaalne. Nii on läinud siiani täitunud kõik minu unistused: ideaalne abikaasa, oma kodu, lõpetatud haridus, kaks mõnusat põrsaskoera, imeline poeg, kaalukaotus jne jne. 

Sel aastal aga mõtlesin, et teen teisiti ja hei kasvõi lõbu pärast panen seekord kirja uusaastalubadused. Siit nad tulevad - 18 lubadust iseendale:

1. õpin lõõgastuma - mul ei pea olema enne kõik tehtud ja korras, enne kui ma luban endale võtta selle aja, et lõõgastuda. Sest ma tean küll, lõpuks pooltel kordadest ma ei saagi seda enda aega, sest ma täidan selle ise mingisuguste kohustusega. Ja teate mis kõige tobedam, mitte keegi ei oota minult, et kõik oleks tehtud ja korras, ei ma panen ise endale neid kohustusi. MIKS?! Ühesõnaga chilääx, keeegi ei mäleta pärast seda kas mul olid teisel jaanuaril toad korras või mitte..
2. loen rohkem raamatuid - okei, mitte rohkem vaid reaalselt loen ka, mitte ei kuula ainult.  Eelmisel aastal ma reaalselt lugesin läbi max 2 raamatut ja okei mul on audible app, kus ma aegajalt ka raamatuid kuulan, aga see pole siiski päris see. Tegelikult mulle ju meeldib raamatuid lugeda, aga ma ei luba endale seda mõnusat aega, sest ma parajasti mõtlen, kas ma äkki hoopis peaksin mõnd sahtlit sorteerima või vajab äkki hoopis pesu pesemist? Teate kui absurdne see mulle endale ka tunudub, arvestades seda, et ma olen pool elu olnud paras pohhuist, kelle jaoks on korras toad olnud prioriteet number 200. Ma ise ka ei tunne end ära...
3. leian rohkem aega inimestele, kes mulle tegelikult väga kallid on. Siia juurde polegi vaja vist väga midagi lisada, peale selle, et ma ei tea millal küllaltki sotsiaalsest inimesest vahepeal kodukana on saanud.
4. õpin säästlikumalt elama. Tegelikult mul selle punktiga ei ole isegi valikut ja teate kui hirmus see tundub. Ma saan sel kuul viimase emapalga ja tööle niipea ei naase, seega peame oma kulutused hoolega läbi vaatama ja mingi uue süsteemi looma. Ja mõistusega ma saan aru, et palju suuremad pered saavad poole väiksemate sisstulekutega kenasti hakkama, ilma et nad tunneks, et nad on vaesuses vireleks. Aga praegu tundub see mulle igastahes reaalselt massiivse väljakutsena. Sest igakord kui mul on vähegi väiksem sissetulek, siis ma olen väheke ahastuses nagu elu hakkaks otsa saama. Tegelikult ei tohiks nii hullu olla, mingid väikesed varud meil siiski on, aga kuradima hirmus tundub ikka.
5. planeerin läbimõeldumalt pere toidulauda - siiani olen harjunud suvalt asju korvi viskama ilma hindu vaatamata, täpselt selle järgi mis hetkel isutab. Mis lõppkokkuvõttes tähendab tihedamalt poe külastamist ja oluliselt suuremaid kulutusi kui planeerides. 
6. tunnustan ja kiidan rohkem Zamundat - ma ei tea miks nii on, aga tihti kui ma mõtlen kui hea mees mul on, siis ma ainult mõtlen seda. Jumala eest talle ma seda ei iitsata ja valjuhäälselt ainult vigisen asjade kallal, mis mulle pinda käivad. Kuigi tegelikult on palju rohkem neid, mille eest ma talle tänulik olen ja mis mulle meeldivad ja üldse neid külgi, mida ma temas armastan. 
7. tegelen rohkem Hugo ja Enzoga. Suvel on lihtsam rohkem loomadega midagi vahvat teha, sest nad ise tahavad ka aega õues veeta ja mängida. Talvel on nad täielikud diivanipadjad, keda peab väevõimuga õue tarima ja toas mängimine on kuidagi palju tüütum, mistõttu on mul viimasel ajal tunne, et ma olen kuidagi palju vähem nendega tegelenud. 
8. ärkan varem - ma olen pooltel päevadel enda peale tige, et ma magan poole lõunani ja siis on päev niiii lühike. Tegelikult mulle täiesti piisaks kui ma magaks paar tundi vähem. 9 aeg tõusta oleks ju täiega okei, aga ei ma ei suuda, mul on ikka ja jälle vaja 11ni põõnata. Ma jõuaks nii palju rohkem tehtud ja oleks ehk rahulolevam kui ma saaks harjumuseks normaalsemal ajal üles tõusta. Sest kaua ma ikka endale seda lõbu lubada saan, millalgi peab ju Käblik hakkama lasteaias käima jne.
9. ei õgi end uuesti sajakiloseks - kuigi see tundub praegust täiesti absurdne kaalunumber, siis kunagi mul see ju õnnestus. Seega ma luban, et ma jälgin oma kaalu ja ei libastu sellisesse toidukoomasse kust ärgates vaatab vastu mingi võõras sajakilone mammi. Not gonna happen! 
10. õpin videosid tegema - sest no see üks video, mille ma tegin 31. dets on rohkem nagu mõne video paroodia kui päris värk. Teinekord oleks aga hea mõnda asja toodet või mõtet videopildis jagada. Ei ma ei planeeri juutuuberiks hakata, lihtsalt alati ei ole kirja panemine kõige eelistatum valik. Mulle tundub, et mõnda asja oleks kergem filmida kui kirja panna ja nii ehk saaksite rohkem aimu milline ma päriselt olen. Ma muidugi ei ole teie käest üldse küsinud, et kas teid huvitaks ja kas teile meeldiks aegajalt ka mõni video vahelduseks või pigem peale mu esimest videot peaksin ma heaga ära unustama selle idee ja pigem lubama, et ma mitte kunagi ühtegi videot ei tee? :D
11. mõtlen vähe pikemalt ette, millisena ma enda elu viie aasta pärast ette kujutan - sest täna ma näiteks absoluutselt ei tea. Ma isegi ei tea kas mulle meeldiks see visuaalne ettekujutus ja ma peaksin hakkama selle nimel kuidagi liigutama või vastupidi kusagile mujale suunda oma pilgu pöörama. Kus ma näiteks tööalaselt tahaks olla? Täna ma seda ei tea, tean, et keegi teine seda minu asemel samuti selgeks mõeldud ei saa. Peaks ise endale mingi karjäärinõustamise sessi läbi viima natuke aega pühendama ehk. Sest aeg läheb niiii ruttu, et ma ei jõua pilgutadagi kui juba on uus päev. Ja üldse ei tahaks end leida punktist kus ma peaks nagu kuhugi suunas liikuma ja tööle minema ja teadma mida ma tahan ja samal ajal tegelikult ise täielikus teadmatuses kobada.
12. mõtlen välja plaani, kuidas ja millal ning milliste vahendite eest IMC PROFIMEIGIKOOLI minna - ma olen sellest nii pikka aega unistanud. Sest see maailm on niii minu maailm ja tahaksin seda nii väga endale lubada. Aga alati on midagi vajalikumat kuhu oma vaba raha paigutada.. midagi pakilisemat. See aasta võiks mul vähemasti plaangi valmida ...
13. ei mõtle üle. Mul on viimasel ajal kalduvus eriti dramaatiline olla ja üle mõelda. Aitab!
14. hindan rohkem kõike imelist enda ümber - ma pean igapäevarutiinis endale meelde tuletama, et ma korraks peatuks ja vaataks kui imelised inimesed mind ümbritsevad, kui hästi kõik tegelikult on! Ma kahjuks ei ole loomulikult selline, kes suudaks koguaeg aduda life to the fullest ja nautida ja hinnata kõike ja kõiki kes minu elus on. 
15. õpin ära mõne uue roa valmistamise - mulle meeldib toiduga katsetada, aga ma olen lapse kõrvalt nii saamatu, et langen liiga tihti juba harjumuspärasesse ja valmistan seda, mida ma juba varem olen teinud ja mis meile maitseb. Samas on ju nii palju häid retsepte avastamata!
16. shoppan läbimõeldumalt- kuna ma olen kohutav reklaamiohver, siis te ei kujuta ette ka kui tihti ma avastan end midagi sellist ostmast, mille kohta ma pärast mõtlen - päriselt, oli mul seda nüüd tõesti niiväga vaja?!
17. teen kogu majale korraliku suurpuhastuse - teate ma jubedalt vihkan kui kõik kohad on mingeid vidinaid ja nodi täis, kuna ma ise selline korilane aga olen siis avastan jumala tihti, et nii ma pean suuremat sorti sorteerimise ette võtma. Sel aastal on mul suur kevadine plaan, et ma sorteerin kogu maja ära ja vabanen kõigest üleliigsest. Viskan ära, annan ära ja viin kuhugi kirbukale müüki. Vot selline plaan!
18. Olen üleüldse rohkem ZEN! Sest suures plaanis on ju nii, et ükskõik mis situatsioonid meil elus ette tulevad, siis ei määra need seda kuidas meie elu kulgeb. Ainult meie ise ja see kuidas me nendele situatsioonidele reageerime defineerivad meie tegelikkuse. Seega luban iseendale olla rohkem positiivsem ja vähem dramaatilisem.

Kuulge monoloogi pidada on muidugi tore, aga mul oleks hästi vahva kuulda kuidas teie uusaastalubadustesse suhtute? Kas teie andsite sel aastal endale mingeid lubadusi? Mida teie uuel aastal kõige enam ootate?