Ma olen täna nii elus ja muud segast juttu :D

Mul oli täna ärgates suur igatusts blogida. Hehh, poleks iial arvanud, et selline asi eksisteerib.. aga vot mulle lopsu, päriselt kohe oligi tunne, et ma pean nüüd kohe kohvi saama ja siis blogima. Vaatamata sellele, et ma olen kergelt tõbine, on tunne siiski selline elus. Nii diip! Kas ma olen ainus kellele päike nii mõjub? 

Aga päriselt, ahh, mida ilma?! Ma ärkasin täna epic hea tujuga, sest no päike, see imeline päike. Ma ei tea, mis lugu mul täpselt sellega on, aga tavaliselt on igal kevadel nii, et kui tulevad päikeselised ilmad ja õhk läheb mõnusamaks on mul tunne nagu mul oleks tiivad. Mu kõhus on liblikad ja juhtumas oleks justkui midagi suurt. See mõnus ärevus ja rahulolu võtab mu keha ja meeled 110% üle ja see on nii naljakas ja hea samaaegselt. Ja ma ootan igal aastal seda tunnet pikisilmi, see justkui kinnitab mulle, et maailm on ikka seesama helge ja turvaline koht nagu lapsepõlves. Täna küll absoluutselt ei ole kevadiselt soe ega midagi, mu kõhus ei ole liblikad vaid päris uus beebi ja juhtumas ongi midagi suurt, see tunne - tunne on täpselt õige! Esmaspäeval peaksime saama kinnitust kumb meil tuleb, kuigi meile juba esimeses ultrahelis öeldi, siis ma endiselt veel ei usu. Kui me nüüd seda uuesti kuuleme, siis jagame teiega ka ;)

Võibolla on need kollased tulbid mu laual või mu hormoonid või ehk on hoopis asi selles, et Zamundal on puhkus ja me saame kõike koos teha või ehk kõik kokku - milles iganes see põhjus ka ei oleks, siis mulle see ülevoolav õnnejoovastus täiega sobib!

Mis mind natuke kurvastab on fakt, et ma olen juba niii pikka aega tahtnud teha seda aliexpressi hauli ehk teisisõnu kiita ja laita kõike, mida ma viimasel ajal alist olen tellinud. Sellega seoses on aga mitu tagasilööki. Esiteks ma avastasin kõige paremad ripsmed ever, reaalselt no niii ilusad head ja mitte liiga pikad, aga kuna nad olid nii head ja ilusad, siis ma jõudsin juba kõik paarid erinevatele klientidele peale kleepida ja hetkel on nad mul otsas. Hea uudis on aga see, et ma tellisin neid suure posu juurde ja loodetavasti juba varsti saan neid ka teiega jagada. Teised asjad peaks ka kohe kohal olema, st osad juba on aga kuna ma ei viitsi igal pakil eraldi järgi käia, siis ma pisut ootan, et ma ei peaks koguaeg postkontori vahet jooksma. Seega ma jõuan ehk varsti varsti taaskord iluteemade juurde tagasi. 

Seoses iluteemadega - tegin hiluti enda Facebooki ka kausta, kus jäädvustatud mõned meigitööd, mis ma kunagi teinud olen. Raske oli neid sinna kokku koguda, sest ma alati unustan kliendist enne pilti teha ja ka pärast piltidega ei ole ma kuigi agar olnud. Mistõttu ongi seal kautsas klientide enda saadetud pildid, mille on teinud kas klient ise või mõni pro fotograaf. Ja ehk ongi nii parem, sest käsi südamel ma ei tea teist nii kehva fotograafi kui mina. Ma pean ikka tõsist vaeva nägema, et ilus pilt teha. No ei ole antud! :D Kes tahaks samuti sinna albumisse ilutsema tulla, siis kirjutage mulle ja kindlasti saame kokkuleppele ;)

Mida segast postitust, kõik on nagu pudru ja kapsad. Aga, et jutt veel segasemaks ajada, siis eile käisime me Käblikuga 1,5 a kontrollis. Mis meile sealt siis ka öeldi? Et kõik on normikohane. Käblik on kenasti pikkust visanud ja on hetkel 81 cm. Kuna ta on aga keskmisest lapsest aktiivsem (reaalselt kust kohast need lapsed selle energia võtavad?!), siis ei ole ta viimasel ajal just väga palju kaalus juurde võtnud kuigi kõik on siiski normikohane. Mis aga oluliselt huvitavam ja võiks ehk teilegi huvi pakkuda on see, et ma sain teada, et ma olen ise põhjuseks, miks mu laps väga palju sõnu ei kasuta.

Käblik on hästi nutikas ning teab väga palju sõnu, oskab kõike näidata kui ma küsin ja teeb end meile ülihästi oma žestitega selgeks. Vaikne ta samuti ei ole, käib ringi ja laulab ja möirgab nonstop. Aga kui ta midagi tahab, näiteks juua, siis ta näitab kohe klaasi peale ja mina siis entusiastlikult küsin "kas sa tahad juua", mille peale Käblik vastab "jah". Selle asemel, et öelda, "emme, ma tahan juua". Ja siis entusiastlik emme küsib kohe, et "kas sa tahad vett", kui vastuseks on "ei", siis emme hakkab pakkuma kohe muid variante, kuni tuleb "jah". Ehk Käblik saab oma "ei"ja "jah" sõnadega kõik oma soovid rahuldatud ning tal ei olegi otseselt vaja öelda, sest me saame temast niisamagi aru. Seda on hea teada. Kas kellelgi teist on veel nii olnud?

Nüüd me siis üritame lolli mängida ja teha nägu, et me ei mõista teda. Selline käitumine peaks soodustama teda päris sõnu kasutama, ühtlasi vihastab see väikest 81 cm juurikat päris korralikult. Eks me siis raporteerime, kuidas see protsess meil toimib. Aga hea õppetund, et liiga agar ei tasu ka olla!