MA HAKKAN KOHE JÄLLE SÜNNITAMA!

Lobisesin siis mina  eile rahumeeli telefoniga, arutasime maast ja ilmast ning meenutasime sünnitusi  ehk teisisõnu casual stuff, millest kodused emmed heietavad kui lapsed magavad. Kõik tore kuni ühel hetkel  hakkas  mulle kohale jõudma, et sünnituse tähtajani on 30 päeva ja tundsin kuidas  ligi hakkas hiilima kerge paanikahoog.  Ja ei mitte hirmust sünnituse ees - ma tean niigi, et see saab olema valus, samas valu ma ei karda - tulemus on ju niivõrd imeline, et selles osas ma võiks kasvõi kohe sünnitama minna. Aga terve selle teise raseduse aja on mul olnud tunne, et aega on maa ja ilm. Kõike jõuab, ei ole mõtet asjadest ette rutata ja pärast nagu loll iga päev oodata kuni ma ükskord ometi poegima (minu armsa sõbranna Maaria sõnad) hakkan. Sest umbes nii oli Käblikuga ja kuna ma olin varakult tema tulekuks valmistunud ei olnud mu reaalselt mitte millegagi seda ootust leevendada ja Käblikult endal ei olnud kiiret kuhugile. Kandisn teda veel 11 päeva üle tähtaja ja need 11 päeva tundusid nagu 111 päeva. 

Selline pilt vaatas mulle täna äpist vastu

Seekord otsustasin targem olla ja võtta asja rahulikult, lausa nii rahulikult, et ma hakkasin alles täna mõtlema, et peaks haiglakotti hakkama valmis panema, sest et iial ju ei tea, millal pisike Siisike otsustab tulla. Millega ma aga ei olnud arvestanud oli see, et Käbliku kõrvalt ei ole mul aega maa ja ilm ja kuna mul on praktiliselt kõik kõik kõik asjad läbi mõtlemata, siis on mul sees kerge ärevus, et aga appikene mis siis kui ta kohe kohe hakkab tulema ja ma ei ole veel üldse valmis. MIS SIIS SAAB SÕBRAKESED?!

üpris täpne kirjeldus sellest, mis minu peas hetkel toimub

Et enda pea selgemaks saada ja vähemasti nimekirjad (appi kuidas ma armastan nimekirjade tegemist, ma põhimõtteliselt võin seda enda hobiks pidada) valmis teha tulin ma siia blogisse. Äkki keegi on samuti beebiootel  või äsja sünnitanud ja oskab kaasa rääkida. Mitu pead on ikka mitu pead!

Niisis otsisin välja mingi vana nimekirja, mille ma kunagi enda rasedale sõbrannale edasi saatsin - internet on täis igasugu nimekirju ning kui sa oled esmarase siis on ikka kohutavalt keeruline orienteeruda, et mida siis päriselt meie tingimustes võiks vaja minna ja miks. 

"Sada asja ühe väikese linnupoja tulekuks" nimekiri vol.1

Sünnitusmajja kaasa võetavad asjad ehk teisisõnu haiglakotis võiks olla:

1. Dokumendid - pass või ID kaart ja rasedakaart, ühtlasi meenub mulle mingisugune anesteesiaankeet, mis oli vaja ära täita (märge iseendale* küsi ämmaemandalt seda ankeeti, et mitte enne sünnitust veel sellega enda pead vaevata)
2. Sünnitamise riided - see on valikuline. Haigla poolt antakse hurmav hiiglasuur päevinäinud hõlst, mis ajab asja täitsa ära. Samas kui ma meenutan enda viimast sünnitust, kus ma pärast veest ligunemist nägin välja nagu õudsufilmist "The Ring" välja astunud ent nii 60 kg raskem ja rasedam versioon, siis kaalun seekord tõsisel mingi natukenegi vähem õudse outfiti kasuks.
3. Hügieeniline huulepulk - see on täielik must have, sest sünnitamine  tõmbab veest tühjaks ja huuled muutuvad kuivemaks kui kõrbeliiv ning see on jubedalt ebamugav tunne. Selleks, et kaks kärbest ühe hoobiga lüüa pean kibekiirelt endale uue Dr. Lipp Nipple Balmi tellima - see on reaalselt kõige tõhusam huulepalsam, mida ma iial kasutanud olen ja noh esmalt on ta tegelikult mõeldud imetavatele emadele nibupalsamiks. Seega tundub justkui bueno mõte.
4. Hügieenisidemed ja võrkpüksid - peale sünnitamist läheb neid vaja, haiglast saab samuti, ent minu ämmaemand soovitas apteegist soetada uriinipidamatuse omad ja seda keskmise imavusega. Seda selleks, et nad ei oleks liialt paksud ja laseksid piisavalt hingata ning tihedam vahetamine on igasti parem kui (tahaks seda nüüd kuidagi ilusti öelda, ent ma ei leia sõnu, seega vabandage aga ütlen nii nagu on) verine haudunud plönn. Võrkpükse saab samuti apteegist ja neid läks mul eelmine kord samuti vaja. Esiteks ei ole väga mõistlik enda pesu rikkuda ja teiseks on mugav need eemaldada ja prügikasti visata ning värsked jalga tõmmata, selle asemel, et küürimismajandust korraldada.
5. Muud hügieenitarbed - siinkohal ma mõtlen selliseid tavapäraseid asju nagu hambahari, hambapasta, lemmik dušigeel ja shampoon, palsam, vatipulgad, kehakreem ja muud hooldusvahendid. Nii hea on peale sellist imelist ent rasket ja räsivat sündumust end poputada oma lemmik toodetega (eelistatavalt võimalikult keemiavabad ja vähe lõhnastatud isendid, sest beebi on ju nii tundlik). See tundub küll hästi loogiline punkt, ent reaalsus on see, et kellel meist on topeltvaru lemmiktooteid ja hambaharju?! Mäletan eelmine kord kuidas ma kohmitsedes šampoone maja pealt kokku korjasin ja kreemi sootuks maha jätsin. Seekord on meil enne minekut vaja veel Käblik vanavanemate juurde toimetada ja koerad pissitada jne, Seega tellisin juba täna endale uue hambaharja ja pasta, kreemi ja dušigeeli - et ma saaks hakata hügieenikotti valmis panema ning ei peaks viimasel hetkel mööda maja tormama ja otsima millises vannitoas miski parasjagu on.
6. Riided haiglas chillimiseks - mugav imetamisrinnahoidja ja koduselt mugavad riided, sussid või mõnusad sokid jms. Eelmisel korral soetasin endale mõnusa hingava ja kerge naturaalsest puuvillast hommikumantli ning see oli igati hea otsus. Mina ei tea kuidas teised naised aga mina higistasin reaalselt nagu siga ja tahtsin iga paari tunni tagant riideid vahetada. Reaalselt mu keha väljutas nii palju üleliigset vett ja kuivas samaaegselt. Seekord varun rohkem hingavaid riideid. Head imetamisrinnahoidjat mul eelmisel korral ei olnud, sain spordirinnahoidjaga hakkama, ent on palju mugavam kui ta juba on. Samas esmasünnitajale ei soovitaks ette osta, sest kunagi ei tea kui suureks su rinnakorv piima tulekuga paisub ja pigistav rinnahoidja on viimane asi, mida äsja emaks saanud emale vaja. Mina leidsin (taaskord oma vahva ämmaemanda Triin Rootalu soovitusel - nii õnnelik, et just tema juurde sattusin!) kõige paremini istuvad imetamisrinnahoidjad Beebicenterist. Ja ma ikka proovisin ning ostsin igasuguseid erinevaid kokku enne kui need leidsin (btw neile on hetkel soodukas). Mina ei tea mis värk sellega on, aga suurem osa imetamisrinnahoidjatest näevad sellised välja nagu need oleks laenatud kellegi vanaemalt ja isegi see ei kirjelda kui õudsed need enamasti on. Imetav ema on ju endiselt naine, kes tahab ilus olla ja kaunist pesu kanda. Ma ei mõista seda, miks peaks niigi peale sünitust ehk mitte oma parimas vormis naine ka ühtäkki vahetama oma pesu inetuma vastu, õhhh! Kui ma need Cache Coeurid leidsin olin ma sillas, et finally üks pesu mis istub hästi, sobib ka suurema rinnaga imetajale ja ei näe välja nagu kellegi vana sokk, seda ei ole ju ometi palju palutud?! 
7. Rinnapadjad - mõnel naine ei hakka kohe purskkaevuks, mina hakkasin aga üpris kiiresti piimast lekkima ja no ei ole nii mõnus olla. Seega varun ka seekord rinnapadjad kaasa. Eelmise imetamise perioodi vältel olid mu lemmikuteks  Medela omad, samas ma ei ole proovinud palju kiidetud Brestfeelinguid. Kes on proovinud, kuidas teile tundub, kas nad on mugavamad ning oma hinda väärt?
8. Föön - mina ei tunne end kunagi hästi kui ma pole saanud oma juukseid korraliku fööniga kuivatatud. Seega on mulle eluoluline, et mul oleks kaasas enda isiklik föön!
9. Beebi riided haiglasoleku ajaks ja koju tulemiseks - paaris erinevas suuruses (50/56) bodysid ja tudukaid ja mütsikesi, sokke ja kombekaid. Käblikuga ei olnud mul aimugi kui suure segaduse võib üks väike imik tekitada ning seetõttu võtsin liiga vähe riideid kaasa. Seekord võtan rohkem! Mähkmed ja mähkimislinad saab haiglast, samas võib igaks juhuks ju koju valmis osta, et oleksid kenasti olemas.
10. Beebi tekk - võiks kindlasti kaasas olla mõni pehme ja mõnus tekike. Haiglas on loomulikut olemas lapsele tekk, aga see on selline paksemat sorti ja sellega koju samuti ei saa minna. Meil on selleks puhuks varutud 100% puuvillane kootud tekike ja paar fliistekki. Meie ilma ju kunagi ei tea, seega on hea teada, et saab koju tulekuks hälli mõnusa tekikese panna, et värksel linnupojal külm ei hakkaks.
11. Beebi rätik ja lapid - peale lapse pesemist oleks olnud palju mõnusam ta enda isiklikku uude mõnusasse rätikusse keerata. Kui oled selles osas eriti tundlik ka ise, siis soovitan enda isiklikud rätikud kaasa võtta. Sest ega need haigla omad teab mis mõnusad lukshotelli omad just ei olnud. Väikeste lapikestega on aga hea beebi suud pühkida ning krooksutamise ajaks endale õlale asetada, nii püsid ka ise puhtamana,
12. Enda kojutuleku riided - siia ei ole vist vaja palju lisada.
13. Fotoaparaat - meie peres sellist asja ei leidu, seega telefonid ja laadijad! Vahet ei ole kas Sul on plaanis kohe peagi minna oma vastsündinut  fotograafi juurde jäädvustama või mitte, need esimesed enda tehtud relistlikud pildid on hiljem samuti kulda väärt.
14. Läpakas - eelmisel korral mul seda kaasas ei olnud aga oleks võinud olla. Perepalatit me ei saanud ja nii ma siis passisin üksi koos Käblikuga unetult esimese öö, teda iga 5 minuti tagant kontrollides. Kas ta ikka hingab, on tal ikka kõik korras?! - samal ajal magas Käblik nagu nott. Seekord on mul plaanis tõmmata endale mõni mõnus sari, millega seda aega sisustada.
15. Nimekiri toidukohtadest ja toitudest, mis mind võiks isutada - appi ma mäletan kui näljasena ma end tundsin ja ma ei osanud seda kuidagi ette näha. Seega, et mul seekord ei oleks sellist tunnet, et nälg tahab mult silmanägemise võtta kavasten ma teha nimekirja toidukohtades ja roogadest, mida võiks tahta, et juhul kui mul peaks pea tühi olema, siis ma saaks chekata ja kiirelt Zamundale tellimuse esitada. 
16. Turvahäll - see võiks juba paar nädalat enne autos valmis olla, siis ei pea issi sellele pärast koju järgi suunduma. 

Vaikus enne tormi. Kas märkate lähenevat paanikalainet mu silmis? :D

Nii kindlasti jäi mul miskit nende  kahe paanilise silma vahele, seega palun teid appi! Millised on teie nimekirjad või mis mul teie meelest nimekirjast puudu on? Ja veel küsimus - paljud on kiitnud Bionect Silver spreid, kas tasuks see kohe soetada ning haiglasse kaasa võtta?