Kus kivi all ma küll ometi elanud olen?!

Enne Siisikese sündi tundsin end Käbliku emana üpriski kompetentsena või noh mulle tundus, et ma saan kenasti hakkama ja jagan veits biiti ka. Oh, well Siisikese sünniga koos ma digimuutusin ja sellest on nüüd kaks kuud möödunud ja ma olen aru saanud, et tõepoolest me kasvame koos lastega ka ise. Kui juba need kaks kuud on mind niivõrd palju proovile pannud ja kasvatanud (mis ei mahu mulle pähe), siis holy moly minust võib veel nii ju täitsa asja saada?!

Eile arutasime Zamundaga, et appikene kui saamatud me ikka Käblikuga olime.  Ärge saage valesti aru, me saime tol hetkel omast arust päris hästi hakkama aga no tegelikult alles nüüd adume, kui suur vahe on esimese ja teise lapsega kodus olla. Käblikut ei julgenud me isegi hetkeks üksi jätta, pesemas käisin nii, et ta oli mul hällikorviga vannitoas kaasas. Kui ta nuttis enam kui 5 minutit ajas see mind ahastusse ja iga asi oli kuidagi nii big thing. Me ei jõudnud absoluutselt mitte midagi tehtud ning kui Zamunda kella 15 kodus ei olnud olin ma koheselt ärritunud, et mis mõttes ta juba kodus ei ole ja mina siin üksi Käblikuga olen. Ühesõnaga me ise elasime oma peas enda elu ikka ääretult keeruliseks. Jah, eks me ka tasapisi arenesime ja kasvasime, muutusime kannatlikumaks ja ühtäkki ei võtnud kõiki asju dramaatiliselt. Aga alles nüüd tagantjärgi saame sellest kõigest aru - elu ühe väikese beebiga on tegelikult paganama lihtne. Siisikesega kodus olla on lihtsalt lust ja lillepidu, saab pestud, saab koristatud, saab raamatuid loetud ja filme vaadatud ja no põhimõtteliselt kõike saab.. lihtsalt natuke aeglasemas tempos arvestades Siisikese paika pandud ajakava. 

Ühtlasi ei teadnud me esimese lapsega paljudest elu lihtsamaks muutvatest asjadest mitte mõhkugi ja alles nüüd oleme kõik selle enda jaoks avastanud. Ja vahepeal küsin endalt, et issver kus ma ometi elanud olen, et alles nüüd kõike seda avastan?! Mis need "asjad" on ja mida võiks värskelt lapse saanud vanemad ka kindlasti teada?

Arusaam, et beebi on ka inimene. Jah justnimelt, ta ei ole mingi tulnukas, keda peab 24/7 pingsalt jälgima, sest muidu võib temaga midagi juhtuda. Ja nagu iga inimene vajab ka beebi oma aega, suudab natukene kannatada ja on üpriski mõistlik olend.

Meie väike nelja päevane inimene
Pilt: Mallupildid

Pamela Druckermani raamat "prantsuse lastetuba" - mulle kohutavalt meeldivad raamatud, mis ei ole otsesed õpikud kuidas mida teha ja ei lahterda õigeks ning valeks. See just täpselt ongi selline mõnus lugemine, avardav ja võimaldab enda jaoks vajalikku välja noppida ning ise järeldusi teha. Näiteks selline igati loogiline avastus, mida esimese lapse agarad vanemad ei pruugi teada - beebisid tuleb õpetada magama, pärineb mul just sellest raamatust. Täiskasvanud inimesed ärkavad samuti öö jooksul mitmeid kordi kuid erinevalt beebidest on nad omandanud oskuse minna ühest unetsüklist teise üle ilma päriselt üles ärkamata. Kui me beebi iga väikese häälitsuse peale teda koheselt rahustama tormame ei pruugi ta päris ärkvel olla, võime ta ise üles ajada ja seejärel peame teda uuesti uinutama hakkama. Jälgides beebit tähelepanelikult ja andes talle võimaluse harjutada end ise maha rahustama ning võmaluse õppida uuesti magama jääma, ilma vahele segamata, omandabki laps selle oskuse ja parem uni on tagatud kõigile. Seega liigne agarus on ogarus ja sellega võib endale paraja karuteene teha. 

Hiiglama hea raamat ja põõnav beebi

Imetamise teemal avastasin nüüd teisel ringil enda jaoks lausa kolm imelist asja. Esiteks Multi Mam rinnakompressid - need teevad imesid. Kõik, kellel kunagi nibud katki on olnud või imetamine haiget on teinud teavad mis põrguvalu see on. Käsi südamel mitte ükski teine salv, kapsaleht ega imerohi ei ole kohest leevendust ja niivõrd kiiret paranemist võimaldanud. Seega soovitan soojalt endale pakk neid kompresse varuda. Teiseks imeliseks avastuseks on  Medela rinnapiimakogujad - tegemist on siis selliste ümmarguste totsikutega, mida imetamise ajal rinna külge asetada. Samal ajal kui ühest rinnast last toidad kogub see totsik teisest rinnast valguva piima kokku - selle piima saab siis sujuvalt säilituskotti kallata ja vastavalt vajadusele beebile anda. Kuna mina olen eriline piimaauto ja lekin piima sellises koguses, mis võiks terve küla lapsed ära toita, siis mulle on see topsik hädavajalik, Kolmandaks tahaks kiita breastfeelingu rinnapatju - pakendatud ükshaaval ehk siis neid on mugavja hügieeniline kotti pista, imeliselt õhukesed ning imavad lõpamata suurtes kogustes piima. Ma ei saa aru, miks ma neid juba Käbliku ajal ei kasutanud, miks?! Ometi olin ma pidevalt hädas erinevate rinnapatjadega, mis tihtipeale paigast liikusid ja oma funktsiooni ei täitnud. Hehhe, illustratsiooniks tuli meelde lugu kuidas olin ükskord ühel üritusel, seljas oli mul must kleit, sirged lahtised juuksed. Kui ma ükshetk tualetti jõudsin avastasin imestusega, et minu sirged juuksed olid ühtäkki lokki tõmmanud. Võttis paar hetke aega, et aru saada, et tegemist ei olnud mingi müsteeriumiga vaid mu rinnapadjad olid taaskord nihkunud ning olin läbi kleidi piima lekkinud. Teisissõnu mu juuksed olid piimast läbi imbumise tagajärjel lokki tõmmanud. Mina ja mu piimased juuksed põgenesid sellelt ürituselt võimalikult kiiresti, aga tülpimus rinnapatjade osas on siiani väga hästi meeles.

Taaskasutatavad riidest mähkmed. Käblikuga proovisin mingit, mille olin kusagilt teiselt ringilt saanud küll. Aga see ei olnud üldse selline ilus ja mõnus nagu need, mida nüüd Siisikesega kasutame. Me ei ole riidest mähkudele täielikult üle läinud, ent kodus olles kasutame suures osas vahelduseks tavamähkudele ka riidest - nii säästame loodust, rahakotti, beebi õrna nahka ning kõigele tipuks on nad hiiglama nunnud, seega võib sõltuvusse jääda küll.

No on ju vahvad?!

Potitreeningu püksid on meie majas kasutusel küll Käblikul, aga siiski ma oleks võinud neist teadlik olla juba tol ajal kui me potitreeningut alustasime ja oleks kõik need loigud ja pissised riided olematata jäänud. Käblik on hetkel küll mähkuvaba ja käib 90% ajast kenasti potil, ent lasteaeda paneme jalga just need potitreeningu omad, juhuks kui Käblik kohe õigel hetkel wcsse ei peaks jõudma - nii jäävad kasvatajatel vähemalt pissiloigud olemata ja samuti tavapüksid kuivaks.

igapäevased abimehed - värv vastavalt tujule

Mis mind nüüd tagantjärele eriti pahandab on see, et ma ei teadnud tollal mitte midagi sellisest grupist nagu Lapsekandmine, mis omakorda tähendab seda, et mul polnud õrna aimugi ergonoomilistest kadnevahenditest. Loomulikult marssisin ma üpriski kallisse beebipoodi ning müüja soojal soovitusel soetasin "ergonoomilise" baby björni kandekoti, mis on tegelikult ergonoomilisest valgusaastate kaugusel. Hea, et me seda väga palju ei kasutanud. Ja nüüdseks olen ma vähe targem ning sama lugu on ka minu sõpradega, nad on samuti teemaga niivõrd hästi kursis, et kinkisid meile katsikuks imelise ja mugava Lennyupi - olge te tänatud! Elu lennyupiga on nii mugav, et me kasutame seda absoluutselt iga päev ja Siisikesele nii meeldib niivisi mõnusalt pesas olla. 

Siisike mõnusalt Lennyupis mõnnamas

Irooniline aga palju kiidetud baby björni lamamistooli ma Käbliku ajal ei soetanud. Nagu miks? Ma ei tea sellele vastust, aga juu siis tundus mulle, et ei ole vajalik. Nüüd Siisikesele soetasime ja omg pole ime, et ma Käblikuga kodus olles midagi tehtud ei saanud kui ma päevad läbi teda süles kussutasin. Tänaseks on lamamistoolist saanud meie majas abimees number kaks, kohe kandekoti järel troonimas. Kes kahtleb, siis lõpetage kohe, kui vahendid võimaldavad siis mina soovita soojalt!

Last but not least trennid emmedele kuhu saab koos lapsega minna. Kui tihti on tei jäänud trenni minemata, sest ei ole lapsehoidjat olnud võtta? Minul Käbliku ajal küll jäi mitmeid ja mitmeid kordi, eeskätt seetõttu, et ma ise ei tahtnud teda jätta - ta oli ju nii pisike (haha ja mina niiiiiii suuuuuuuur :D). Novot, igastahes ei pea tegema kompromisse enda arvelt, saab mõlemat nii trenni kui ka lapsega olla. Mina vastasin enda jaoks näiteks Sigridi treeningud väikelaste emadele - käisin, koos 2 kuuse Siisikesega ja vaatamata sellele, et ma kolm järgnevat päeva liikusin sama vaevaliselt nagu halvatuse üle elanud vanur, mulle väga meeldis. Mina lähen homme ka ja kutsun üles teisigi - Tallinna emmed tulge ka ja paneme koos pekid põlema! Kellele jõutrenn ei istu, siis mulle on ka silma jäänud Mamadance nimeline trenn, kuhu tullakse siis lapsed kandekottides tantsu vihtuma - kõlab lõbusalt ja kindlasti tahan järgi proovida, kas keegi oskab ehk öelda kui vana peaks laps vähemalt olema, et sellisesse trenni minna?

Siisike elu esimeses trennis

Neid asju millest ma midagi ei teadnud on kindlasti veel lisaks nendele, millest mul siiani aimu pole. Kuidas teiega, millised on teie igapäevased abimehed ja superostud, mida teistelegi soovitaksite?

Olge mõnusad :)