Suure tähega isad!

Ma ei saa täna mitte vaiki olla (lugege 67 aastase Luule häälega). Aga päriselt ka, sest tänane päev on minu jaoks ääretult oluline. Minu isa on mulle ääretult oluline. Ja Zamunda on mulle ääretult oluline ja Zamunda isa ka. Mul on üldse tunne, et meil on nende isadega ikka väga väga vedanud. Jah, ma tean,  et täna kiidab igaüks enda oma ja kes ei kiida see on.. ma ei teagi vaiki??!

Minu isa on üks minu kõige lemmikumaid inimesi siin maamunal ja seda sajal erineval põhjusel, aga kõige enam selle pärast, et ta on nii kange ja julge. Ja teisalt niii nii soe - nagu sulavõi päikese käes, kui ta minuga suhtleb. Juba väikesest peale mäletan kuidas ta hoovis poistele dikteeris, et minge tooge see pall nüüd põõsas ära, tüdruku asi pole põõsas ronida. Ilmselt tänu sellele kindlustundele ja tugevale ning hoolitsevale isarollile on minule abikaasaks just selline kange ja hoolitsev mees nagu seda on Zamunda. Ma lihtsalt poleks leppinud teistsugusega.

Ilmselt seda kui hea isa on Zamunda teavad paljud. Üks hea isa peab tahtma lastega aega veeta ja Zamunda tahab seda niiväga, et jääb pooleks ajaks ise isapuhkusele ja lastega koju. Ja mulle see plaan sobib!

Seda kui head vanaisad meie lastel aga on, seda niipaljud ei tea. Tavaliselt või nõh niipalju kui mina olen kuulnud, on lastega tegelejate esirollis ikkagi rohkem vanaemad. Meie peredes see nii ei ole. EI mitte, et meie emad oleks kuidagi ükskõiksed või midagi lihtsalt isad on niiiii palju aktiivsemad ja naudivad meie põnnidega igat hetke. Nad on lausa nii osavad, et ma võin vabalt jätta nad 4 kuuse ja 2 aastasega koju, ilma et mul muremõtted pähe tuleks. Ma tean, et kui ma koju jõuan on kõik hästi.

See hool ja armastus mida nad Siisikese ja Käbliku ellu toovad on täiesti üle mõistuse. Ja ma mäletan enda lapsepõlvest kui lahe oli vanaisaga aega veeta, minul kahjuks enam vanaisasid ei ole. Küll olen aga piiritult õnnelik, et minu lastel on 2 vanaisa, kes neid üle mõistuse palju armastavad!

Lõppu väike galerii päevakangelastest ka :)